Ausus on väärtus, mida me sageli teistelt ootame, kuid kas me mõistame, kust see algab? Tõeline ausus pole mitte ainult teistele tõe rääkimine, vaid eelkõige ausus iseenda vastu. Kui keegi valetab iseendale, ei saa ta tõenäoliselt olla siiras ka teistega.

Enesepettus

Enesepettus on justkui kaitsemehhanism, mis aitab vältida ebamugavaid tõdesid. Tihti veename end, et kõik on korras, kuigi sügaval sisimas teame, et see pole tõsi. Kui inimene pole valmis tunnistama oma vigu, hirme ja ebaõnnestumisi, on ta tõe suhtes juba suletud. Sellest lähtuvalt ei saa ka teistele antud kriitika olla aus ega õiglane.

Sageli varjatakse enda puudujääke teiste kritiseerimisega. Inimene, kes on pidevalt keskendunud teiste vigade, mõtete ja tõekspidamiste analüüsimisele, võib tunduda otsekohene, kuid tegelikult on tema “ausus” sageli enesepettuse varjatud vorm. Ta ei ole valmis vaatama peeglisse ega küsima: kas ma olen enda vastu aus? Kas ma elan oma tõdede järgi või proovin lihtsalt teistele muljet avaldada?

“Aus kriitika”

Selline “aus kriitika” on ebaõiglane, sest see põhineb alusel, mis ise ei püsi – enda tegemistesse süvenemine ja oma vigade tunnistamine on kriitika eeltingimus. Kui see alus puudub, muutub kriitika pigem rünnakuks kui millekski tõeliselt väärtuslikuks.

Sinu ülesanne pole aga teisi muuta, vaid keskenduda sellele, kuidas sa ise ausust käsitled. Tõeline vabadus algab hetkest, kui sa lõpetad teiste tegude ja mõtete kritiseerimise ning suunad selle energia iseenda mõistmisele. Kui oled enda vastu aus ja tunnistad oma vigu, ei tunne sa vajadust kritiseerida teisi ega oodata neilt seda, mida nad pole valmis pakkuma. Lisaks avad sa ukse õppimisele.

Ausus iseenda vastu

Ausus iseenda vastu on julgustükk, mis nõuab sügavat eneseanalüüsi ja valmisolekut vaadata ka kõige ebamugavamaid tõdesid. See eeldab jõudu ja tahtmist ületada kognitiivne dissonants. Kui oled selle saavutanud, ei häiri sind enam teiste ebaausus. Sa mõistad, et igaüks käib oma teed ja kannab oma koormat.

Tõeline ausus pole relv, mida teiste vastu kasutada – see on peegel, mille kaudu näed eelkõige iseennast. Ja kui sa seda teed, siis ei vaja sa enam kellegi teise kinnitust, sest sinu sisemine tõde on juba piisav.

Categories: Eneseareng

0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga