Sageli kujutleme probleemid endale ise palju suuremana ette, kui need tegelikult on. See on inimloomuse omapära, mis võib meid mõnikord tarbetult ärevaks muuta või tõsta meie stressi taset. Probleemide suuremana ette kujutamine võib tuleneda mitmetest psühholoogilistest ja emotsionaalsetest teguritest.

Üks oluline põhjus, miks me probleeme suuremana ette kujutame, on hirm tundmatuse ees. Meil võib olla kalduvus eeldada halvimat võimalikku stsenaariumi, kui meil puudub piisav informatsioon või kogemus antud olukorras. See hirm võib tekitada meile mõttetut stressi ja ärevust ning takistada meid probleemide lahendamisel.

Lisaks mängib ühiskondlik surve rolli selles, kuidas me probleeme tajume. Me elame kultuuris, kus edu ja perfektsionism on väga olulised. See võib tekitada meile tunnet, et meil pole õigust teha vigu või kogeda ebaõnnestumisi, mis omakorda suurendavad meie muret ja ärevust ettetulevate probleemide suhtes. Eeldame, et me ei tohi teha vigu, sest muidu me ei arene piisavalt ja vajaliku kiirusega. Kuigi just meie tehtud nö valearvestused on need, läbi mille me kõige enam isiksusena kasvame.

Samuti võib minevikus kogetud negatiivsete sündmuste mäletamine põhjustada seda, et me kujutleme probleemid suuremaks, kui need reaalsuses on. Kui oleme kunagi sarnases olukorras ebaõnnestunud või kannatanud, võime olla altimad nägema uusi olukordi samamoodi. Isegi kui tegelikult pole põhjust oodata sama tulemust.

Arusaam

Ouline on mõista, et alati on probleemid lahendatavad ja nende suurus on meie enda tajumise küsimus. Kasulik on õppida probleeme objektiivselt hindama, otsida tõenduspõhist teavet ja kaaluda erinevaid võimalikke lahendusi. Samuti võib olla kasulik rääkida oma muredest sõprade, perekonna või professionaalse nõustajaga, kes võivad pakkuda uut perspektiivi ja toetust.

Kokkuvõttes võib öelda, et meie oskus kujutleda probleeme suuremana, kui need tegelikult on, on suhteliselt tavaline. Samas see ei tohiks meil takistada probleemide lahendamist ja edukalt eluga toimetulemist. Mõistlik eneseanalüüs, probleemide suuruse hindamisel abi küsimine perelt ja sõpradelt ning tervislik mõtteviis. Need aspektid peaks aidatama meil õppida probleeme realistlikumalt tajuma ja seeläbi vähendama tarbetut stressi meie igapäeva elus. Nagu öeldakse: tänane muretsemine ei vähenda homseid muresid ja probleeme. Muretsemine garanteerib ainult selle, et meil on lisaks rahutule homsele ka rahutu tänane…

Categories: Eneseareng

0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga