Tänapäeva ühiskonnas ümbritsevad meid pidevalt sõnumid, mis on täis ideid konkurentsist, võistlemisest ja võidu saavutamisest igas eluvaldkonnas. Kuidas me saame olla õnnelikud, kui meie kõrval on keegi, kes on alati parem, tugevam või edukam? Täna tahaksin ma jagada mõtteid sellest, miks ma ei usu võistlemisse ja miks me peaksime keskenduma pigem koostööle ja enesearengule.
Esiteks, igaühel meist on oma unikaalne lugu, taust ja kogemused. Me ei saa võrrelda õunu pirnidega, sest need on täiesti erinevad viljad. Samamoodi on iga inimene ainulaadne oma võimete, tugevuste ja nõrkustega. Võrdlus teistega võib viia meid tunneteni, et me ei ole piisavalt head või edukad, kuid tegelikkuses peaksime hindama ja tunnustama omaenda teekonda. Omaenda edusaame võrdlema ainult iseendaga. Kui oleme täna paremad, võrreldes eilsega, siis oleme oma päeva hästi õhtusse viinud.
Teiseks, loob võistlemine sageli negatiivse keskkonna, kus keskendutakse rohkem teiste nõrgemate külgede leidmisele kui iseenda tugevuste arendamisele. Miks peaksime raiskama oma aega võrdlemiseks ja võistlemiseks, kui saaksime selle asemel hoopis koos teistega õppida, kasvada ning seeläbi saavutada suuremaid eesmärke? Koostöö ja üksteise toetamine loovad positiivsema keskkonna ning võimaldavad meil avastada uusi võimalusi. Näha teiste abiga maailmas midagi sellist, mida varem ei osanud otsidagi.
Kolmandaks, keskendumine võistlemisele võib rikkuda meie sisemise rahu ja õnnetunde. Kui püüame pidevalt olla keegi teine, kaotame ühenduse iseendaga. Tõelise õnne leidmiseks peaksime keskenduma omaenda tee leidmisele ja oma isikliku arengu edendamisele, mitte teiste varju jäämisele või nendega võistlema. Ainult siis saavutame tõelise rahulolu, kui me teeme asju, mida me päriselt tahame, kellega tahame ja kuidas tahame. Järgides päriselt oma sisemist häält. See on üks peamisi põhjuseid, miks ma ei usu võistlemisse. See tähendab, et lõpuks kaotame iseenda…
Eesmärgit tuleks siiski seada
See ei tähenda, et me ei peaks seadma endale eesmärke või proovima saavutada parimat versiooni iseendast. Pigem tähendab see, et peaksime hindama ja toetama ka teiste saavutusi, sest igaühe edu ja elu on ainulaadne ja oluline. Nad tulevad meie ellu põhjusega. Aidates ja õpetades teisi, saame ka ise õpetust ja teadmisi. Win-win situatsioon.
Seega, armastagem ja austagem üksteist, kes me oleme, ja lõpetagem võistlemine. Keskendugem selle asemel koostööle, toetusele ja ühisele arengule. Mina ei taha olla sina, ja sina ei pea olema mina – laseme oma eripäral sära ning toome välja parima nii endas kui teistes.
Elagem üheskoos harmoonilisemalt ja tähendusrikkamalt, kus igaüks saab olla ainulaadne ja imeline ise. Erinevused rikastavad.
0 Comments