Elustiili orjus- päris põnev väljend kas pole? Väljend, mida mina ei olnud oma elus varem kordagi kuulnud, kuigi olen kõrgharidusega ja koolis tarkust omajagu kogumas käinud. Koolides valmistatakse meid ette just selliseks eluviisiks, mida sellise väljendiga kirjeldada võiks. Õpi hea amet, hangi endale kindel töökoht ja tee seda nii kaua, kuniks pensionile lähed. Esimest korda puutusin ma selle väljendiga kokku, kui lugesin MJ DeMarco raamatut “Miljonäri kiirtee”. See raamat raputas oma aususega päris korralikult. Ta ei ole just vastand kõikidele teistele n.ö eneseabi raamatutele, aga raamatus toodi välja üks väga väga hea point, seega soovitan võimalusel lugeda.

 

MJ DeMarco “Miljonäri kiirtee”

 

Olete te kunagi mõelnud, et kõik töötavad inimesed on müügimehed/naised? Enamus kirjeldab müügiinimest kui persooni, kes müüb kellelegi midagi. Kaupmehed, kindlustuses töötavad inimesed, telefonimüüjad jne. Suhtutakse nendesse inimestesse kui pealetükkivatesse tegelastesse. Reaalsus on aga see, et müügimees/naine olen mina, sina ja ka sinu naabrimees/-naine. See ei sõltu üldse sellest, millist tööd meist keegi parasjagu teeb. Telefonimüüja pakub meile müüa Viasati telekanaleid, raamatuid või Eesti Ekspressi. Inimene, kes töötab tislerina, raamatupidajana või siis kassapidajana, nemad kõik müüvad oma aega. Seega nad on enda teadmata (endale teadvustamata) ka müügiinimesed. Erinev on ainult see teenus või toode, mida me parasjagu müüme.

Seega me müüme kõik midagi selleks, et teenida raha ja kindlustada endale mingisugune elustiili standart. Me teenime raha, et me saaksime osta endale kodu, toidu lauale ja vastavalt sissetuleku suurusele ka n.ö luksusesemeid. Ehk siis me oleme loonud endale elu, millega oleme end andnud elustiili orjusesse. Töötame selleks, et saaksime sissetuleku, et endale mingeid asju lubada ja luua endale mingisugune elustandart ning sellist elustiili on meil vaja, et saaksime jätkata teatud ametipostidel jne. Suletud ring. Näiteks õpin Maksu-ja tolliameti revidendiks, selleks, et seal töötada, peab mul olema teatud stiilis riietus. Seal töötades ei ole võimalik minna tööle dressides, sest pidevalt on vaja käia kliendikohtumistel jne. Seega teeme tööd, et osta endale vajalikke, elustiiliks sobivaid rõivaid. Me ei saa lubada endale töökoht kus kurat saata, sest siis kaotame kõik enda elustiili säilitamiseks vajaliku. Ja see kehtib ükskõik millise ameti kohta, sest meid on õpetatud püüdlema parima poole, tagajärgedest hoolimata.

Selline elamise viis aga seab meid fakti ette, et olemasoleva elustiili säilitamiseks peame me müüma oma aega vähemalt sama palju kui varem. Kui soovime sissetulekuid suurendada, siis see tähendab veel rohkema vaba aja müümist jne. Parema hariduse omandamine loob meile küll parema võimaluse saada suurem sissetulek, kuid põhimõte jääb siiski samaks. Selleks, et midagi muuta ja sellest oravarattast välja astuda, peame otsima teistsuguseid võimalusi. Interneti ajastu on loonud meile selleks suhteliselt palju võimalusi ning igaüks peaks leidma nende seast endale kõige sobivama. Tuleb vaid elustiili orjuse kastist väljapoole vaadata.

 


0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga