Väljendit õpitud abitus teavad ilmselt kõik või kui ei tea, siis ilmselt aimate, mis see tähendada võiks. Mõte sellel teemal kirjutada, tuli mul taaskord siis, kui lugesin Anthony Robbinsi raamatut “Ärata endas hiiglaslik vägi”.
A.Robbins “Ärata endas hiiglaslik vägi”
Seal ta toob väga hästi välja, kust selline käitumine alguse saab ja mis seda põhjustab. Seega, kui soovite tema enda laiemat selgitust sellele väljendile, soovitan raamatut lugeda.
Elu kõige suuremaks väljakutseks nimetab ta raamatus seda, kuidas inimesed tõlgendavad situatsioone, mis ei ole läinud päris nii, nagu nad eeldasid või ootasid. Ehk siis “ebaõnnestumiste” tõlgendamine. Samuti see, kuidas me tuleme toime nn lüüasaamistega.
Vahel, kui inimest tabavad järjest ja järjest ebaõnnestumised, siis võib tal hakata välja kujunema uskumus, et ükskõik, mida ta ette ka ei võtaks, see kindlasti ebaõnnestub ja millegi tegemine muudab olukorra hoopis halvemaks mitte paremaks. Mõned inimesed hakkavad siis hoopis mõtlema, et nad ise on mõttetud, kõik nende ümber on mõttetu ja nad nagunii ei saa millegagi hakkama, et milleks siis üldse pingutada?
Sellised uskumused on aga enda energia, jõu ja tegutsemistahte hävitajad. Sellistesse uskumustesse ei tohiks kindlasti kinni jääda. Psühholoogias nimetatakse sellist enese suhtes destruktiivset hoiakut õpitud abituseks.
Olen täiesti nõus, et suhteliselt raske on jääda positiivseks, kui üks ebaõnnestumine ajab teist taga ning olen veendunud, et mingil ajahetkel on kõik inimesed sellises situatsioonis olnud, kus “halba” juhtub rohkem kui “head”. Sellistes elu etappides tundub meile, et kõik möödapanekud on püsivad, kõikehõlmavad ja isikustatud. Olles mustas augus, on päris keeruline leida igas ebaõnnestumises õppetundi ja seetõttu tundubki, et elu on ebaõiglane ja kõike muudki. Kuid päris nii see ei ole. Marie Forleo on toonud oma raamatus “Kõik on välja mõeldav” välja huvitava meetodi, kuidas sellisest negatiivsest foonist üle olla. Tema ütleb selle kohta, et inimesed ei saa olla ebaõnnestumised ja kui iga kord, kui kõik ei lähe ootuspäraselt, selliselt ka mõelda. Kui sellest saab harjumus, siis inimene julgeb ka ebaõnnestumistele vaatamata katsetada uusi asju. Selliselt ei jää me kinni mõtetesse, et me oleme teistest kehvemad vms ja suudame vaatamata kõigele oma eludega edasi liikuda.
0 Comments