Tehisintellekt vs inimene

Mäletan selgesti inimeste reaktsiooni, kui esimest korda ütlesin kõvasti välja oma mõtte, et tehnoloogia ja tehisintellekt hakkab tulevikus inimese eest tööd tegema. Ilmselgelt ei ole mina esimene, kes seda räägib. Ometigi minu tutvusringkonnas sellistel teemadel pigem ei räägita ega ka loeta. Enamust lihtsalt ei huvita selline teema.

Paar nädalat tagasi valisime oma raamatuklubi liikmetega lugemiseks Jaan Aru “Loovusest ja logelemisest”.  Esimene teemapüstitus, mis raamatust kohe silma jäi, oligi seotud tehisintellektiga. Jaan on seda teemat väga põhjalikult uurinud. Minu teadmised selles vallas nii suured ei ole.  Usun siiski, et tehisintellekt asendab lihtsamate tööde tegemisel peagi inimest.

Oma põhitöökohal tegelen ma raamatupidamisega ja raamatupidamine on ehk hea näitekski tuua, sest see, kuidas seda tehti n.ö vanasti, erineb suuresti sellest, kuidas ettevõtete raamatupidamist koostatakse nüüd. Kui vanasti olidki kasutusel füüsilised raamatud ja kalkulaator, siis nüüd on kõik palju lihtsamaks tehtud. Töö seisneb pigem andmesisestuses ja infotehnoloogias. Ehk siis raamatupidaja sisestab programmi ostu- ja müügiarved, teeb palgaarvestuse jms. ning perioodi lõpus tuleb kontrollida masinate konteerimise korrektsust. Enam ei ole vaja võtta riiulist õigeid raamatuid, et tehtut pastaka ning kalkulaatoriga kontrollida. Seega ma ei näe põhjust, miks me peaksime seda jätkuvalt vanal viisil tegema. Innovatsioon on hea, sest selliselt kulub töödele oluliselt vähem ressursse.

Peamised murekohad

Kuid miks siis on nii, et mingi osa inimesi pelgab tehnoloogia ja tehisintellekti arendamist ja kasutusele võtmist?

Eks põhjuseid ole sellel ilmselt mitmeid. Minu tutvusringkonnas kerkis esile kolm põhilist murekohta.

Esiteks see, et mida siis inimesed tegema hakkavad, kui masinad neil töö käest ära võtavad? Selle kohta ma ütleks nii palju, et raamatupidamise näide annab selge arusaama tööde muutumisest. Vaatamata sellele, et nüüd teevad suurema osa tööst programmid ära, ei tähenda seda, et raamatupidajaid enam vaja ei oleks. Ettevõtted on ikka olemas ja eeltoodust näitest võib välja lugeda, et muutunud on ainult töö iseloom. Raamatupidamine ei ole enam matemaatiline liitmine-lahutamine (kuigi vahel peab muidugi seda ka tegema), vaid pigem infotehnoloogiline programmide käsitlemine. Usun, et ükskõik millist tehnoloogiat tulevikus kasutusele ka ei võetaks, inimkomponendi vajadus säilib kasvõi selleks, et masinat kontrollida.

Teine mille pärast muret tunti, oli see, et kui inimestel pole enam tööd ja töötasu ei laeku, siis ei ole enam rahalisi vahendeid, millest elada. Usun, et ka sellest ei saa olema probleemi, sest praegune ühiskond on loonud teisigi võimalusi sissetulekute saamiseks kui ainult palgatöö. Näiteks investeerimine, millegi ise tegemine ja siis müümine jne.

Kolmandaks mureks oli muidugi see, et tehisintellektid hakkavad n.ö oma elu elama ja ei allu enam ühiskonnale. Seda hirmu on ilmselt kõvasti Hollywoodi filmid võimendanud, aga pole ilmselt isegi vahet, kust see hirm tuleb. Selles osas oli mul tuttavatele muidugi kõige keerulisem vastuargumente leida, kuna pole ise seda kunagi kartnud ja seega ka enda jaoks seda asja selgeks mõelnud/uurinud.

Jaan Aru “Loovusest ja logelemisest”

Kokkuvõtteks

Olles Jaani raamatu läbi lugenud, sai mullegi veidi see teema selgemaks ja mulle tohutult meeldisid tema järeldused selle kohta. Tehisintellekt võib küll teha juba paljusid asju paremini kui meie, inimesed. Kuid tal on puudu üks väga oluline osa. Jaan ütleb, et tehisintellekt ja inimene erinevad teineteisest selle poolest, et inimesel on soov ja tahe. Kui tehisintellekt (masin) on töös, teeb ta, mis vaja. Kui aga tehisintellekt seinast välja tõmmata, ei taha ega tunne ta midagi. Mis veel olulisem, välja tõmbamise järel ta isegi ei tee enam midagi. Seega ainuke reaalne oht selles vallas on Jaani sõnul see, et hoopis meie muutumine tehisintellekti sarnaseks. Mitte sellepärast, et tehisintellekt jõuaks meile järele, vaid sellepärast, et me ise ei püüdle enam oma aju arengu suunas. Me kasutame järjest vähem oma mõistuse võlusid ning aju algoritmide võimsust ja see taandab meid tehisintellekti tasandile.

Aamen selle peale. 🙂